Üks suu, nii vana kui mullake; ja mõttis nägu, nii vagune. Ja mõttis nägu, nii aus ta; nii vaikne, valul ja sõnata. Nii aus, nii vaikne, nii mullane, nii selge ja õige ja kullane. See on mu ema, mu mullake, see on mu ema, mu kullake!
lihtsus
-
-
Vanadus ehk sinust mööda,
lähebki vist ringiga.
Jälle aasta läinud,
saabun sinu juurde kingiga.
Oled endiselt nii pai,
särab rõõmust silm.
Kallistuste saatel aina
õnnitlen ma sind.